02.02.2012
Teenuse üldandmed
| Kirjeldus | Lapsendamine on juriidiline toiming, mille tagajärjel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendada saab alaealist isikut. Lapsendamisel peab lähtuma lapse huvidest. Maavanema ülesandeks on lapsendamise korraldamine, vastava registri pidamine ning andmete ja arvamuse esitamine kohtule. Lapsendamise sooviavalduse esitab lapsendada sooviv isik maavalitsusele. Soovides säilitada anonüümsust või mõnel muul mõjuval põhjusel, on lapsendajal õigus pöörduda mitte elukohajärgsesse maavalitsusse. Maavalitsus peab selgitama lapsendada soovivatele isikutele nende õigusi ning lapsendamise õiguslikke tagajärgi. Maavalitsus on kohustatud nõustama vanemat, kes soovib anda nõusolekut enda lapse lapsendamiseks, selgitades talle muu hulgas tema õigusi ja kohustusi ning lapsendamise õiguslikke tagajärgi. Lapsendajal on õigus saada maavalitsuselt üldist teavet lapse elukäigu, terviseseisundi ja iseloomu kohta. Lapsendajal ei ole õigust saada andmeid lapse või tema vanemate kohta, mis rikuksid nende isiklikke õigusi. Lapsendamise otsustab kohus. Kohus teavitab osapooli kohtuistungi toimumise ajast. Välismaale lapsendamist korraldab Sotsiaalministeerium. Lapsendamiseelseid ja – järgseid tegevusi ja teenuseid pakub MTÜ Oma Pere www.omapere.ee Kui lapsendaja ei soovi lapsendamise ettevalmistamisega seotud toimingute jätkamist, on ta kohustatud sellest viivitamata teavitama maavalitsust. Lapsendada saab last:
Vanema nõusolekut ei ole vaja kui:
Vanema nõusolek lapsendamiseks ei jõustu enne kaheksa nädala möödumist lapse sünnist. Abielus olevad isikud võivad lapse lapsendada ühiselt. Lapse võib lapsendada ka ainult üks abikaasa, kui:
Lapsendajaks võib olla Eestis alaliselt elav isik, kes on:
Lapsendajat valides arvestatakse tema isikuomadusi, suhteid lapsendatavaga, varalist seisundit ja võimet täita lapsendamissuhtest tulenevaid kohustusi, samuti võimaluse korral lapse vanemate eeldatavat tahet. Otsustamisel arvestatakse võimaluse korral ka lapse üleskasvatamise järjepidevuse vajadust ning tema rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Lapsendaja soovil saab muuta lapse ees- ja perekonnanime Täisealisel lapsendatul või alaealisel lapsendatul (lapsendaja nõusolekul) on õigus saada maavalitsuselt teavet oma bioloogiliste vanemate, vanavanemate ning õdede ja vendade kohta, kui nimetatud isikud on andnud nõusoleku vastava teabe avaldamiseks. |
| Kestvus | Laps loetakse lapsendatuks kohtumääruse jõustumise päevast, lapsendamine on tähtajatu. |
| Hind | 12.78 EUR |
| Maksmine | Makse saaja: RAHANDUSMINISTEERIUM Pangakonto: Swedbank: 221023778606 SEB pank: 10220034796011 Viitenumber: 2900072699 |
| Õigusaktid | |
| Vastutaja | Aasa Saarna - aasa.saarna@mv.hiiumaa.ee, tel. 463 6047 |
Teenuse taotlemine
| Vajalikud sammud | Vajalik isiklik kohaletulek. Aadress: Aadress Leigri väljak 5 Kärdla, kabinet 132 Võõra lapse lapsendamine Lapsendamise järjekorda registreerimiseks vajalikud dokumendid Maavalitsusele esitada:
Lapsendamise korraldamise käigus tutvub maavalitsuse esindaja lapsendaja elutingimustega. Lapsendamise ettevalmistamise käigus on maavalitsus kohustatud:
|
| Vajaminevad dokumendid | Avaldusele ja eelpool nimetatud dokumentidele lisaks esitab lapsendaja maavalitsusele:
Maavalitsus lisab alljärgnevad dokumendid:
Abikaasa lapse lapsendamine Abikaasa lapse lapsendaja täidab maavalitsuses lapsendada soovija ankeedi ja esitab vajalikud dokumendid:
|
| Tulemus | Lapsendamise kohtumäärus |
